Vaat seda ma küll soovitaks kuulata :)
Suurem osa tänasest loengust on meil varem jutuks olnud, aitäh, Heie, jagamast! Haigused ja valud, ühisvälja kogemus haiguste, valude ja traumade puhul. Väga võimsalt töötav! Üldse mitte keeruline, sest kui ikka on häda käes, siis vajaliku info saamisel hakkab omaenese alateadvus väga kiirelt toimetama. Mul on väga suur rõõm seda siin jagada, sest nüüd on see mul siin endal ka olemas :) Juhuks kui jälle miski nii palju minust suurem on, et elementaarne ei taha meenuda....
Mõtted, mis ei ole veel kinnitunud, aga on olulised:
Puudutusega ravitsejad on elu elu järel kogenud erinevate haiguste mustreid ja nii õppinud. Haiged võivad olla haiged kaastundest. Suure tõenäosusega on suur osa haigetest inimestest andnud eelnevas elus andnud lubaduse saada ravitsejaks. Suurimat abi saada anda olles sama haiguse ühisväljas kohal.
Mingis üleelamiste-seisundis, kus on väga raske ja kohe mitte midagi ei oska teha, võiks mõelda, et hetkel (ja enne ja hiljem) on veel loendamatuid inimesi samas olukorras. Ühtsustunde tundmine annab kergust.
Kuni kuuloomiseni me kogeme seda, kuidas me oleme energiaga ringi käinud. Pool aega kuust nagu hingame sisse ja teise poole välja. Vanal kuul tahaks tegutseda, aga ei saa, noorel kuul tekivad nagu mingid takistused. Kui energiaga on valesti ringi käidud, tuleb väsimus ja energiat ei jagu vana kuu ajal. Füüsilist energiat ei ole eriti, paast ehk ka mõjutab seda, aga vaimset on, piisavalt. Vastuvõtlikkus on suur ja võime teisendada kogetut samuti.
Hea võimalus märgata, kas ma ise reageerin kuufaasidele, kuidas need mind mõjutavad? Ikka mõjuvad. Vägagi. Kuu loomisfaasis ma olen askeldaja, kahanemise ajal lõpetan alustatut. Kahanemise ajal tunnetan paremini oma keha ja emotsioone selle toimise mõjutajana. Noorkuuga on suund endast välja loomiseks, uuendamiseks, algatusteks, uudishimulik ja uuriv aeg. Kahanev kuu viib pilgu sissepoole, siis ma töötlen, talletan, valin, millest loobuda ja jälgin, millest keha soovib loobuda (see pole alati kattuv :) ). Sel piiril, kus taevas on poolkuu, ma jään natuke seisma nagu... Ümberlültus võib lausa igapäevast elu häirida. Olen vaikselt hakanud oma plaane tegema nii, et need kattuks kuufaasidega: suuremad organiseerimised kasvavas kuus ja tegevuste lõpetamine kahanevas. On lihtsam.
Iga kuuloomisega tuleb uus energialaine teadvustele kasutamiseks. Kogu aeg saame lisaväge. Koos tiibetlaste praktiseerimisega käib alati taotluse tegemine. Taotlus võib olla ka pikaajalise eesmärgiga ja neid pikemaid ma alati seostan kuufaasidega. Taotlen siis vastavalt vabanemist ja juurde loomist. Töötab. 100 %. Töötab isegi siis, kui hiljem ei jaksa ise ka ära imestada, kuidas nii tobe idee võis üldse tulla. No sel juhul saab muidugi väga ruttu selgeks, et soovi muster on tekkinud välisest survest või soovist kuidagi ise mõjutada välist, sisemist muutmata :D Olge oma soovidega ettevaatlikud! Ma nüüdseks täidan meelsasti teiste soove. Jah, on inimesi, kes ei usu, et neil universumiga samasugune otseühendus on... Siiani on need soovid täitunud ja see "täitsa-vale-soovimine" on mulle ka teiste puhul nähtavaks saanud. Tahetakse midagi nii väga-väga ja siis mõne aja pärast ma saan palve, et "ei-ei, seda ma siiski enam ei taha". Nojah, tühistama ma pole veel õppinud. Pole vajalikuks pidanud. Kuidas me muidu saame aru vajadusest oma eesmärgid põhjalikult mõtestada? Või kuidas me õpime elu usaldama? Elul on tegelikult alati varuks palju paremad lahendused, kui me ise oskame välja mõelda :) Ja kui me tuleme suurepärasele ideele, mis toetab meie arengut, siis kõik laabub nagu iseenesest, universum ulatab käe ja tema pehme puudutus mõjub nagu võlukepiga viibutus :)
Kui me haigestume, näiteks selg on kange ja valus, siis tuleks mõelda sellele, mis teod jäävad tegemata, sest me haigestusime- keha võib tulla appi, et ei saaks teha asju, mis ei ole elu-ülesandega kooskõlas. Üks võimalusi on see, et keha lihtsalt ei liigu. Planeeritud tegevusest loobumine võib sel juhul mõjuda tervendavalt. Miks mul ei ole pikki viirus- või külmetushaigusi? No kui nüüd toit jms kõrvale jätta, siis ilmselt suhtumise pärast. Ma absoluutselt naudin oma tõbe, loon endale kõik mugavused, mis pähe tulevad ja tänan oma haigust, et ta mulle meelde tuletas, kui lõpmatult oluline ma olen iseenda jaoks :) Maksimaalselt 48 tundi saan ma siis rõõmu tunda oma olemasolust, iga keharakuga naeratada :) Siis on tervis tagasi, isegi kui ma väga tahaks veel paar päeva oma perekonda orjastada ja aeglast surijat mängida. Lapsi muidugi aeg-ajalt vihastab see, kuidas ma haigusest mõnu tunnen, jagan väikseid detaile rõhutades, kui huvitava kogemuse ma sain. No kes ikka viitsiks kuulata juttu sellest, kuidas seekord see tatt ninas ikka lausa eriliselt kinni on, hoopis teistes punktides ja teise survega jms... :D Aga sellest on määratu kasu. Ma ise õpin ka aina uusi asjaolusid haiguste ja neist vabanemise kohta.
Viimasel haiguskorral ma sain miski kõhugripi. Võtsin kohe vaba päeva ja otsustasin, et nüüd ma oksendan terve päev ja olgu olla see kogemus, palun, koos kõhulahtisusega. Kaalulanguse 1 kilo kolme päevaga planeerisin ka sinna sisse. Ise ikka väga rahul ja õnnelik. Noh, tegelikult läks nii, et miskit haigust ei tulnudki, Kõht rahunes paari tunniga maha, iiveldustunne ja korin kadus, palavikutunne ja külmavärinad kah. Aga ma sain mõnusa päeva ja tõepoolest kaotasin kilo! Ehk sellest, et jõin suurtes kogustes vett ja kõndisin palju, ei tea.. See polegi tähtis. Oluline on see, et ma sain päeva iseendale, mida ma muidu võtta ei oska, sain planeerimatu veepaastu ja kaalulanguse. No nüüd mul on kaks kilo veel, millest tahaks vabaneda, et ei peaks uusi riideid ostma, näis, mis elu sellele lahenduseks pakub :D
Kui mingid asjad saavad otsa, siis tuleks rõõmustada, et see kogemus on üldse olemas olnud. Sellele kogetule saame hiljem toetuda, see loob pinnast jalge alla, millele edasist elu ehitada. vabanenud vormid vabastavad ruumi. See võimaldab meil luua uusi vorme ja mustreid. Andkem vabaks ja tehkem ruumi uue loomiseks ja teadvustamiseks, mida luua.
Seda ma teen! Juba teengi... Iga vabanemisega tuleb rõõm ja selgus. Ma tajun siis kõike heledamana ja värvid muutuvad selgemaks. Mõnikord järgneb sellele teadvustatud vabanemisele uni, ilmselt siis ongi olnud selline pingutus, kus keha küsib puhkust. Puhkust mitte vabanemispingutuse eest, aga selle eelneva koorma kandmise eest. Samamoodi võib hing vajada puhkust emotsioonidest ja vaim ideedest ning nägemustest... Mul.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar