Luuvalupäev. Ma nüüd tean, milline mu skelett on, alates varvastes ja lõpetades kolbaga. Hulk uusi luid ja liigeseid, mille olemasolust ma teadlik ei olnudki. Ehk on see seotud veepaastuga, ei tea. Igatahes, on see keha paremas pooles, ehk siis segadus meesenergiaga. Mõttepaus.
Kuulasin Heie 5. jaaunuari teksti teist korda. Ei teinud märkmeid. Sel lihtsal põhjusel, et kõik oli nii tuttav. No umbes nagu keegi räägiks mu enda mõtteid. Muidugi, peab ausalt ütlema, et see, mis astroloogilisi fakte ja mõttekäike sisaldas, oli uus. Igaks juhuks panen tuleviku jaoks kirja, et selles osas oli juttu vanematest, geneetikast, seitsmest põlvest jne. Põhjus-tagajärg ja teadlik muutmine.
Tänane kuulamine on tegelikult alles ees, aga mõned mõtted painavad...
Üksindus on rõõm, on iseenda aeg, on mõtlemisvõimalus ja tunnetusvõimalus. Võimalus leida nõrgad kohad, paraneda, taastuda, taastada oma side algelementidega ja -allikaga. Teadlik etapiline eraldumine võimaldab tasakaalustuda ja vaadata, kus asutakse ja kas siht on ikka ees...võibolla on hoopis kogemata kõrvale kaldutud... Sellisel ajal jäävad alles kõik tõelised lähedussuhted, ka nähtava kontakti puudumisel on need inimesed siiski meiega, nende kohalolu on tuntav. Samas annab see võimaluse katkestada ebasobivad suhted ja sidemed, peaaegu pingutuseta...
Armastus ei ole iial koorem või siduv kohustus. Kui selline koormavedamise tunne tuleb, siis on tegu pigem kiindumuse, klammerdumise ja kontrolliga. Oma vastutusuum on kas käest antud või siis on võõrast juurde võetud. Selles kontekstis on ka armsaimad inimesed võõrad. Nad ei ole osa meie organismist ega hingest. Kui me püüame seda üliinimlikku ühtsustunnet tekitada, siis tegelikult vaid nihutame jõuväljad paigast ja kergem ei ole kellelgi. Hingesugulased on kaunis sõna ja termin, kuid hingesugulased ei mõju vastastikku koormavalt :) Hingesugulane võib olla ka puu, kivi, loom, samast soost inimene, kevadtuul...
Ja tänane:
Alguses oli natuke juttu sellest "puuduolemise-tundest". Ka selles seoses, et kui saa otse kuulata, siis rõõm toimumisest peaks jääma. Siis on ühisväli ikkagi kättesaadav. Samuti laieneb see rõõm igapäevaellu :) Nõus :) Tegelikult ei ole ju midagi puudu! On lihtsalt midagi muud, mis hetkel on olulisem.
Ja kohe jõudis Heie ka selline, et olemasolev on kulla väärtusega. Siis saab mõelda ka rasketes olukordades, et mida ma edasi teen, mis teeniks mu kõrgemat arengut. Endast teadlik olemine on vist üks suurimaid eesmärke, sest see kipub ju päevarutus kaduma, tähelepanu aina rändab. Samas, harjutamisest on ka sel puhul kasu. Ebameeldivaga pole mõtet sõdida, pigem vaadata endasse, milleks see vajalik oli mulle?
Ja tänane:
Alguses oli natuke juttu sellest "puuduolemise-tundest". Ka selles seoses, et kui saa otse kuulata, siis rõõm toimumisest peaks jääma. Siis on ühisväli ikkagi kättesaadav. Samuti laieneb see rõõm igapäevaellu :) Nõus :) Tegelikult ei ole ju midagi puudu! On lihtsalt midagi muud, mis hetkel on olulisem.
Ja kohe jõudis Heie ka selline, et olemasolev on kulla väärtusega. Siis saab mõelda ka rasketes olukordades, et mida ma edasi teen, mis teeniks mu kõrgemat arengut. Endast teadlik olemine on vist üks suurimaid eesmärke, sest see kipub ju päevarutus kaduma, tähelepanu aina rändab. Samas, harjutamisest on ka sel puhul kasu. Ebameeldivaga pole mõtet sõdida, pigem vaadata endasse, milleks see vajalik oli mulle?
Ma kuulan ja kirjutan samaaegselt ja tulemus on see, et ma olen kas lause ees või lause taga :D See info on ikka väga jõuliselt saadaval ja ilmselt mul on sarnased arusaamad.. Lõbus ja lihtne.
Lõpetades sõjapidamise, me lõpetame oma tervise koormamise.
Me võime teha katse: nähes sündmust ette, me mitte ei peaks hakkama asju kuidagi organiseerima ja kontrollima, vaid võiks vaadata, mis toimuma hakkab- suur elu organiseerib sündmuse parimal viisil :)
Me saame idee ja püüame kohe teostada, ei õnnestu! Me loobume ja siis millalgi teostub idee nagu iseenesest. Ca 3 aastat kulub... On ideid, mis teostuvad väga kiirelt, seda siis, kui idee teenib ka teiste huve neile juba arusaadaval moel ja on kooskõlas kõigi arenguks vajalikuga. No vähemalt mõned mu suured ideed on väga kiirelt elu leidnud :) Õnn! :)Lõpetades sõjapidamise, me lõpetame oma tervise koormamise.
Me võime teha katse: nähes sündmust ette, me mitte ei peaks hakkama asju kuidagi organiseerima ja kontrollima, vaid võiks vaadata, mis toimuma hakkab- suur elu organiseerib sündmuse parimal viisil :)
Lapsed toovad välja meie arenguvõimalused. Nii ongi. Siin nüüd tuli paus, sest mu oma laps vajas kiiret tähelepanu :) Hea ajastus :)
Me võime näha und avatud silmadega. Kuidas vahet teha, kas see on uni või rännak, nägemus- omalaadne selgeltnägemine?
Kui me tahame pidevalt näksida, siis on tegelikult peenenergia puudus. Aega võiks peatada ka meditatsioonis. Tähelepanek- armunud inimesed ei näksi katkematult vahepalasid, et siis, armastuseenergias ei ole toiduga tunnetusliku tühjust vaja täita, sest tühjust ei olegi. Palju armastust kõigile, kes otseühendust ei ole leidnud või ei oska pidevat sidet hoida :)
No nii.. Side lõpp tänaseks. Kummeli- ja kibuvitsatee ootab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar