Sissepoole-päev. Heie 14.vestlus.

Fookus on täna kuidagi iseendal, sissepoole-päev. Lahendamist vajavad probleemid kuidagi täiesti ise lahenesid, st osapooled jäid oma vastutusalasse. Väljas oli nii libe, nii libe, see vist viis kohe hommikul keskendumise kehas toimuvale. Nõrgad kohad olid tuntavad..lihased, painduvus, tasakaal jms. Mõtlesin, et kui me suhtleks inimestega samamoodi, nagu kõnniks libedal jääl, kas me siis kuulaks ja kuuleks rohkem? Kas me oleks siis suhtluses valmis poolele teele vastu minema ja kätt ulatama?

Heie eilses jutus oli selline mõte (kopisin fb.st): 

Täna said puudutatud Marsi ja Neptuuni ühenduse teemat. Ehk siis nädala juhtlause võiks olla - " kõigi maade unenägijad ühinege" 

smile emoticon

 Meditatiivsed seisundid tekivad kiiresti ja iseenesest. Nüüd sõltub kõik sellest, kas oma maailma loomise kese on endas või see on osavalt endast väljapoole sokutatud ( sealt tuleb ka see seisund, et teiste tegemised või mittetegemised puudutavad ennast valusalt).

Kas päeva unenäolisus on tingitud eilsest keskendumisest teemale "unenägu versus reaalsus" või ongi mõjud sellised. Töökaaslased olid ka nagu kusagil ära oma olekuga- peegeldasid mind või olidki ära? Kummaline päev. Ma ütleks, et ümmargune, nagu oleks mulli sees...

Mis unedesse puutub, siis nad vaikselt hiilivad mu juurde tagasi. Hommikul on meeles täpselt üks pilt, sõna või lause. Tänane sõna oli Vaikus. Ja ongi vaikusepäev. Isegi tööalast ja kirjalikku  suhtlust arvestades, no ega kahte tundi juttu küll ei tule... Kõik teised on ka oma mullikeses.

Ja selline mõte moodustus õhtuks: 
Päike loob varjud looduses, kui ta on seniidis, siis varje praktiliselt ei moodustu, kui tõusmas või loojumas, hakkab meie tume valgus venitama varju... Meie endi sisemised varjud sõltuvad sellest, millises asendis me oleme universaalse armastuse suhtes, kui see valgus langeb meisse läbi kroontšakra, siis me hingel nagu polekski varje, me oleme oma tumedama poole tabanud ja armastusega heledamaks, säravamaks ja puhtamaks hinganud. Kui aga see armastusevalgus on madalamal, me vaevleme omaenese varjude käes: põgeneme, eitame, pistame pead liiva alla ja teeme muid abituid liigutusi... Palju Päikest teisse :)

Tänane Heie: 

Märkmed:

Minateadvuse kasvamisaeg sünnib loojanguga, Meie -koos tõusuga, keskööl on kõige sügavam kättesaadav.

Unenägudes kerkinud infot ei peaks seostama käesoleva eluga.

Ei saa eeldada, et kõik tegelevad enesearenguga. Me võime osutuda neile takistuseks. Neil on õigus oma valikutele.  Jah, ma lisaksin, et jõuga ei saa kedagi äratama minna, igale jõule tekib vastasjõud.

Marsiga seostuvad tule ja rauaga seonduvad traumad, kõik tülid ja kaklused.

Saturn võimaldab teadlikkuse, aeg peatub, meil tekib tunne, et see olukord ei lõpe iial, on igavene ja muutusteta, so. ajatu seisund. Seda võimendab suurendusklaas, millega vaadakse enda sisse. Illusioonid kaovad. Pilt võib olla selline, et tagajärg on depressioon. Ei tea, mida peale hakata. Tuleb korrastuda, korrastada oma elu, mitte lükata vastutus väljapoole. Saturni seisud aitavad ellu viia suurt plaani. Niipea kui ärgatakse ja nähakse olukorda, võetakse vastutus- raskus kaob. Probleemid on alles, aga hing on kerge ja helge, lahendused tulevad. Saturn annab muutusteks vajaliku väe, kui me oleme valmis võtma vastutust.

Unenägemises on oluline, kui Kuu jõuab Saturnile, siis meditatiivsed seisundid võivad tekkida väga lihtsalt, samas võivad nad olla ka raskendatud või takistatud. Kui tulemuseks on mürgitus, oleme ahminud mittesobivat sööki, jooki, tundeid, mõtteid.. need vajavad seedimist ja tulemuse andmist maailmale tagasi. Nagu sööki nii ka tundeid võime üle süüa. Siis on vaja paastu või sissehingatud mõtete ja tunnete väljahingamist, ehk uute loomisruumide loomist. Kirjutage joonistage vms see endast välja! Kui on tunda, et on liiga palju saanud, jagage kellegagi, soovitavalt grupis, sest 1-1 võib olla liiast ja liiga võimsa väega. Ka unedes tulev on kasvamise võimalus ja jagatuna saavad teised endale sobivat korjata. 

Ma loodan, et ma kogu selle astroloogilise külje ikka õiges sõnastuses kirja sain! Mõte sellest, et kuidas on asjalood mu sünnikaardis ja sellest tulenevalt ka praeguses hetkes, saatis mind kuulamise ajal ja nihutas keskendumist...ma ei tea kuhu... Igatahes tabasin end mõttelt, et mul oleks vaja teada, milliste tšakratega on seotud erinevad taevakehad. Ma ei oska arvata, mis see teadmine mulle annab, aga küsimus tekkis...

Tulid meelde erinevad suuremad ja väiksemad probleemid luudega, hammastega. Paar traumat. Ja see, et ma olen harjunud mõtlema, et mulle ei meeldi muutused, kuigi tegelikult ei meeldi mulle järsud ja kardinaalsed muutused, mis rütmi segi paiskavad. Ma siis lihtsalt hangun mõneks ajaks, positsioneerin end uuesti ajas ja ruumis ja ka iseendas. Kusjuures kõik need äkilised olukorrad, mis mu maailma on uppi paisanud, on tegelikult elu ainult kaunimaks muutnud. Tagantjärele tarkus, muidugi :)

Ja tuli meelde aktiivsünnituse käsiraamat, kus on väga hea kirjeldus hingamistehnikast, mis aitab valgust sisse ja valu välja hingata, koos visualiseerimisega. Olen seda korduvalt kasutanud nii füüsilise kui ka hingevalu puhul. Töötab kiirelt :) Selline raamat toob hingamise lähemale nii paljudele naistele, sest lapseootel olles ollakse avatum ja tundlikum nii oma vajaduste kui ka tuleva info suhtes.

No ja siis see väike tähelepanek, et mul oligi täna paast- suhtluspaast. Meelsasti peaks seda veel mõned päevad. Näis...mida elu sellest arvab :) Parim oleks minna rabasse või metsa kohe mitmeks päevaks, aga seda ma endale praegu ei saa lubada, varasemad kokkulepped takistavad. Hiljemalt nädala pärast aga, lähen ikka :) Kui külm ära ei võta, kasvan tervemaks :) Veepaast tuleb mulle ise, asjaolud lihtsalt kujunevad kuidagi nii, et enamat ei taha. Samamoodi kuivpaast. Samas, see planeerimatu paastumine on nagu hädaabi, mida keha endale ise küsib. Põhjalikku ravi sellega ei kaasne. Ehk ma peaks sellele mõtlema? Paastumine emotsioonidest on ka päevakorral. Pikka aega uurisin oma tundeid, kuidas nad tekivad, miks, mida mulle räägivad, millal ja kuidas lahkuvad..nüüd on paus. Selline settimisaeg. Teatud mõttes see puudutab ka suhteid, täpsemalt- hakkab suhetesse kanduma. Väga selgelt eristub, mis on oma ja mis on võõras. Hea tunne :) Seksuaalne paastumine, muide, muudab loovust, väljendusviisi ja -vahendeid. Ka see on päris huvitav :) Julgen soovitada, muigega, aga siiski. 

Ma olen nõus Heiega, on küll suurendusklaasi alla sattunu tunne. Ma vaatan end nagu sibulaliblet mikroskoobi all ja näen.. Mitte kõik ei meeldi, aga hea on teada, mis ei meeldi. Ma siiski kutsuks ise muutusi esile ja võtaks universumilt võimaluse end ebameeldivustega üllatada :D Isekas plaan. Loodan, et toimib :)

Parimat paastumist ja zoom´imist :)